Me teeme igasugu asju, aga ise ei pane neid tähelegi. Ja siis äkki sa vaatad ja märkad, mida sa teed, ja see on tegelikult kõige esimene kord. Ma jagan suve kaheks osaks. Selle märkmiku esimese osa pealkirjaks on "Kombetalitused ja tseremooniad". Aasta esimene peedilimonaad. Esimest korda paljajalu väljas jooksmine. Esimest korda aastas järve peaaegu ära uppumine. Esimene arbuus. Esimene sääsk. Esimese võilillesaagi kogumine. Need on asjad, mida me teeme ikka ja ikka ja ikka uuesti, ilma neile mõtlemata. Nüüd siin tagapool, nagu ma juba ütlesin, on "Avastused ja ilmutused" või vahest "Vaimuvalgustused", see kõlab uhkelt, või ehk hoopis "Intuitsioonid", kas kõlbab? Teiste sõnadega, sa teed mõnda vana tuttavat asja, näiteks villid võililleveini pudelitesse, ja paned selle kirja alajaotusse "Kombetalitused ja tseremooniad". Ja siis sa mõtled selle üle järele, ja selle, mis sa mõtled, ükskõik, kas see on tobe või mitte, kirjutad üles alajaotusse "Avastused ja ilmutused". Veini kohta kirjutasin ma nii: Iga kord, kui sa seda pudelisse villid, paned kindlalt hoiule terve kamaka 1928. aastat.

Ray Bradbury
"Võilillevein"