"Arvan, et see on tänavu viimane võilill. Ma poleks uskunud, et leian selle murult nii hilisel aastaajal. Kas te olete kunagi kuulnud, et seda hõõrutakse lõua all? Vaadake!" Naerdes puudutas ta võilillega oma lõuga.
"Miks?"
"Kui see jälje jätab, siis see tähendab, et ma olen armunud. Kas jättis?"
Montagil ei jäänud üle muud kui vaadata.
"Kuidas on?" küsis neiu.
"Teil on lõuaalune kollane."
"Tore! Teeme nüüd teiega katset."
"Minule ei tee see midagi."
"Eks me näe." Enne kui Montag jõudis ainustki liigutust teha, oli neiu võilille tema lõua alla pannud. Montag tõmbus tagasi ja neiu naeris. "Seiske vagusi!"
Neiu vaatas tema lõuaalust ja kortsutas kulmu.
"Kuidas on?" küsis Montag.
"Häbiasi," lausus neiu. "Te ei armasta kedagi."

Ray Bradbury
"Fahrenheit 451"